Category: Meetup followup Page 2 of 3

Seekordses devclubis oli vaid kaks esinejat, kuid selle eest olid mõlemad esinejad rahvusvaheliselt tuntud nimed, ning saal ka seetõttu rahvast täis.

Esimesena astus üles Kevin Henney, kes rääkis teemal “Worse is better, for better or worse”, ehk sellest, et tarkvara ei pea sisaldama üle mõistuse palju funktsionaalsust, kuid see mida ta sisaldab peab olema lõpuni viimistletud. Hea takvara on lihtne, kiire, ei sisalda bugisid ning toimib olemasolevas infrastruktuuris.

Positiivsete näidetena kasutas ta Ward Cunninghami wikit aastast 1995 ning Unixit, mis mõlemad loodi omal ajal vaid minimaalset ja hädavajalikku funktsionaalsust sisaldades, kuid nende elegantne ning lihtne disain on võimaldanud süsteeme aastate jooksul pidevalt edasi arendada.

Ilmselt suurema üllatusena kõlas saalisviibijate jaoks väide, et Windowsi COM on kõige puhtakujulisem objekt-orienteeritud süsteem, mis kunagi on loodud, ning just see on üheks põhjuseks, miks see arendajate poolt sageli vihatud tehnoloogia on nii edukaks osutunud.

Õhtu teiseks esinejaks oli Zuzana Sochova, kes korraldas mitmeid rühmamänge, mis demonstreerisid erinevaid tarkvaraarenduse aspekte, multitaskingust iseorganiseeruva meeskonnani. Kahjuks mängude sügavama tagamaa avamiseks ja selgitamiseks aega ei jäänud, kuid loodetavasti tuletas nii mõnelegi uuesti meelde meeskonnatöö põhitõdesid.

Suur tänu kõigile, kes leidsid aega kohale tulla ja eriti neile, kes vabatahtlikena mängudes kaasa lõid!
Marko Alas

Klubiõhtut alustas Artjom, kes tutvustas oma hääletamisrakendust devclubi teemade jaoks ning rääkis juurde ka tausta erinevate hääletamise ja häältelugemise loogikate kohta. Kuigi me oleme kõik erinevaid like/dislike nuppe klikkinud, siis Artjom üritas neid tervikuna vaadata ning kaaluda erinevate lahenduste poolt- ja vastuargumente. Täpne valem, kuidas devclub.eu teemade häältelugemine toimub oli küll korra ekraanil, aga sellest läbi hammustamine jäi igaühe enda kodutööks.

Järgmisena tutvustas Juri ühte hetke parimat Continuous Integration töövahendit nimega Jenkins. Juri alustas baasteadmistest ning jõudis lõpuks välja päris keeruliste lahendusteni, mida võib tarvis minna suuremate süsteemide ehitamisel – kui ehitatakse erinevatele platvormidele või muudele erinevatele konfiguratsioonidele. Ka Zero Turnaround kasutab aktiivselt Jenkinsit.

Peale söögi/joogi pausi näitas Anton meile omatehtud malelauda ;-). Tegelikult oli tegemist muidugi palju võimsama vahendiga, mille ta kuuldavasti oma laste käest üheks õhtuks laenuks sai. Lastele ikka meeldivad asjad, mis nendega suhtlevad ning on seejuures vastupidavad ja ka suhteliselt nägusad. Minule jättis see ka väga hea mulje ning kui mu lapsed väiksemad oleksid, siis oleks ma Antonilt kohe tema patenti litsenseerida soovinud, et ka endalse selline ehitada. RFID kiipide abil mängude valmine oli tõeliselt uudne idee.

Õhtu naelaks oli USA sõjaväeakadeemia kübersõja haridusega Mehis Hakkaja, kes üritas meile – sinisilmsetele arendajatele – veidi reaalsust meelde tuletada. Kuidas veebipoodidest telekaid või raha varastada – see oleks Clarified Security meeste käes käkitegu. Kuigi ma pean ennast suhteliselt turvateadlikuks arendajaks, siis pani tema jutt mind mitme asja peale mõtlema, millest ma osad juba täna oma koodis üle vaatasin ning mõned teemad jäid veel lähipäevadeks. Ühtlasi sain inspiratsiooni testida ühte kolleegide tehtavat projekti, mille testsaidi ma 5 minutiga kooma suutsin ajada ;-). Tõelist hirmu tekitas aga zero-day rünnete demo, kus mängleva kergusega võeti kontroll pahaaimamatu arvuti üle. Minul on nüüd Java plugin brauserites kinni keeratud. Ja IE-d ei kasuta ma juba ammu ;-). Loodan, et ma ei olnud ainus, kellele Mehise jutt kainestavalt mõjus.
 

Erik Jõgi, Codeborne

Seekordse Devclubi märksõnadeks olid elekter, veebidisain ja ajatembeldus. Erik Jõgi Codeborne’ist rääkis avanevast elektriturust, trükiguru Peeter Marvet Zurb Foundation veebidisainiraamistikust ja Ahto Truu GuardTime’ist kõneles.. hmm.. GuardTime’ist.

Esimene esineja, Erik, seletas publikule, mis täpselt uuel aastal elektrituru avanedes toimuma hakkab. Saime teada, millised rollid turul kaasa löövad, mis on kellegi õigused ja ülesanded ja kuhu selles pildis mahub väike väeti eratarbija. Oma asjatundlikke kommentaare lisas publiku seast ka Erkki Lindepuu Eesti Energiast.  Eriku esinemine oli kaasahaarav nagu ikka, rohkem oleks võinud keskenduda infosüsteemile ja andmemahtudele, mida sellises süsteemis pööritada tuleb. Kodus pliiti, telekat ja valgusteid sisse-välja lülitav kuulaja sai vast natuke paremini pildi ette, kellele läheb tema raha ja mida ta selle eest saab.

Peeter Marvet tegi mulle igati meeldinud ettekande Zurb Foundationist, mis on sisuliselt moekalt öeldes paindlik või “responsiivne” veebileheraamistik – mingis mõttes sarnane levinud Twitter Bootstrapile. Peetri esinemise muutis nauditavaks õigupoolest just sissejuhatus, mille käigus ta kenasti selgitas, kuidas ta jõudis arusaamani, et veebilehe loomisel/disainimisel mingit sellist põhja üldse vaja võiks olla. Eraldi plusspunktid selle eest, et ainsana sel õhtul näitas Pets päris koodi 🙂 Kui veebidisain on hingelähedane,
tasub tema esinemise videot kaeda – mina pole küll ametilt veebidisainer, aga erinevalt Bootstrapist ei teadnud ma Foundationist mitte vähematki.

Minu jaoks õhtu huvitavaim oli Ahto Truu esinemine. Tema rääkis meile oma leivaisa GuardTime’i teenusest, nii selle sisust kui vormist ja selle aluseks olevast matemaatikast. Teemat, mida kindlasti oleks
kerge komistada esitama ka liiga kuivalt, tutvustas tema meile lihtsas keeles, mahlaselt ja huumoriga. Ei usu, et kellelegi, kel mingigi põhiettekujutus krüptoloogiast olemas on, teenuse tööpõhimõte võõraks jäi. Palju oli ka pṍnevaid detaile – näiteks usaldusväärsuse tagamiseks Financial Times’is aegajalt avaldatavad räsid, teenuse ülesehitus käideldavuse tagamiseks jpm – vaadake videot!

Kokkuvõttes väga sisukas ja mõnus DevClub. Pisut vähe oli praktilist koodi, aga esinejad olid tugevad ja teemad huvitavad.

Alvar Lumberg, Codeborne

Vaatamata ilusale ilmale, meelitas järjekorralt 14. DevClub endiselt kohale terve saalitäie rahvast. Enamik kuulajaid olid vähemalt paaril korral ennegi DevClubi üritustel käinud aga oli ka neid, kes päris esimest korda kohale tulid.

Seekordse ürituse formaat oli veidi erinev – ettekandeid oli rekordiliselt palju. Kui esimene ettekanne oli pikk ja põhjalik, ning lõppeski alles joogipausiga, siis ülejäänud viis pluss üks ettekannet möödusid juba kiiremas tempos.

Pärast lühikest sissejuhatust astus esimesena üles Siim Tuisk Eesti Interneti Kogukonnast, kes rääkis ACTAst ja sellega seonduvast. Saime teada, kuidas tekkis autoriõigus (copyright), mismoodi see algselt puudutas peamiselt autoreid ja äritegevust ning kuidas see aja jooksul järjest rohkem iga inimese eneseväljendust ja muid vabadusi piirama on hakanud. Saime teada, kuidas ACTA tekkis, mismoodi see eelnõu aja jooksul muutunud on ning kes ja miks selle vastu võitlevad.

Kohe pärast esimest joogipausi tutvustas Henri Veidenbaum meile Near field communication ehk NFC tehnoloogiat. Jutt kiskus vahepeal üsna tehniliseks  ning jäi tõenäoliselt nii mõnelegi veidi segaseks. Võrdluses QR koodiga selgus, et NFC märgised on täna kallid ning seadmeid hetkel napib. Küll aga tundub tegemist olema tulevikutehnoloogiaga, mis peaks aitama aega kokku hoida ning erinevaid protsesse kiirendada. Igaüks sai NFC märgiseid ka oma silmaga näha ja käega katsuda.

Järgmisena näitas Taavi Talvik, misasi on pistikarvuti ning mida sellega teha saab. Üks selline oli näitena seinakontakti pistetud, ning see pakkus ruumis viibijatele WiFi ühendust samas arvutis olevasse lihtsasse veebipõhisesse “jutukasse”. Tegemist pole lihtsate mikrokontrolleritega vaid täiesti arvestavate miniatuursete severitega. Kuigi nende arvutusvõimsus ning mälumaht on suurte serveritega võrreldes piiratum, on see tänasel päeval  täiesti piisav, et jooksutada näiteks täiesti tavalist linuxit ning mistahes lihtsamaid rakendusi. Üheks kasutusvaldkonnaks sellisele serverile oleks koduautomaatika ning erinevate andurite pealt andmete kogumine ja pilve salvestamine. Sellise, umbes 130 dollarit maksva “karbi” peal, olid mõned nupud, LEDid, 2 USB porti, etherneti port, ning sees tavaline WiFi ruuter. Mida selline pistikarvuti teeb, sõltub juba arendajate fantaasiast.

Edasi läks jutt juba vähem tehniliseks ning kolmandaks lühikeseks esitluseks astus kuulajate ette Mart Stöör, kes omast vabast ajast on käima lükanud programmeerijatele ning programmide kujundajatele mõeldud töövahendusportaali. Tegemist on uudse lähenemisega, mis ei ole mõeldud tavaliseks tööotsimiseks vaid pigem peaks pakkuma vaheldust igapäevatööle ning võimalust vabast ajast midagi huvitavat teha. Tööpakkujad saaksid aga omale sealtkaudu projektidesse lisajõudu värvata või lihtsalt oma väiksematele IT probleemidele kiirema lahenduse leida. Portaali esilehel on suur kaart, kus on näha nii pakutud kui ka otsitud tööde geograafilised asukohad.

Järgmise lühikese ettekande tegid Artify tiimist Jaanus Lang ja Rainit Vildo, kes rääkisid projektile raamistiku valikust. Oluline on natuke rohkem aega pühedada õigete komponentide valimise peale ning tänu sellele hiljem palju vähem aega kulutada selleks, et raamistikku puuduvaid komponente ise
juurde valmistama hakata. Kuna väljavalitud raamistiku peal alles töö käib, siis loodame veel tulevikus, pärast projekti edukat lõppu, kuulda hinnangut antud valiku ostarbekuse kohta.

Kui aga kellelgi hakkas pika õhtu jooksul uni peale tulema, siis Hanno Jarveti esitatud hoogne ettekanne ühise visiooni loomisest ajas ka väsinuimad kuulajad üles. Saime teada, et üldjoontes võib ettevõtted või projektid jagada nelja kategooriasse, kus inimesed kas teavad või ei tea, mida nad teevad ning lisaks, kas oskavad või ei oska seda  teha. Hanno rääkis, kuidas vajaliku tulemuse saavutamiseks peaks alustama alati lõppeesmärgi püstitusest. Näiteks seletas ta “Liftisõµnumi” kasutamist ning ühte võimalikku varianti ka sellest nägime. Kindlasti püüab nüüd igaüks natuke mõelda, mida ja kuidas ta tegema peaks, et teha õiget asja õigesti ning mitte kulutada aega mõttetute tegevuste peale.

Lõpuks võtsid õhtu kokku Ita ja Heldin, ärgitasid kuulajaid rohkem oma arvamust avaldama ning kutsusid huvilisi tulevikus nii esinema kui ka lihtsalt appi DevClubi korraldamises. Kui venekeelsel DevClubil pidi olema oma uudisgrupp, mida aktiivselt kasutatakse, siis eestlased kipuvad olema rohkem passiivsed kuulajad. Loomulikult ei vaielnud keegi vastu ettepanekule teha ka eestikeelne Google uudisgrupp. Loodame siis, et järgmise DevClubi ajaks on see valmis ning seal käib ka juba aktiivne suhtlemine.

—
Cougar

Seekordne DevClub oli natuke kaldu MS platvormide ja arendusvahendite poole. Hea vaheldus! Rõõm oli näha, et neid teemasid kuulama oli tulnud päris palju inimesi, keda polnud varem DevClubis näinudki. Ühtlasi võib järeldada, et DevClub on silma jäänud paljudele ja oodatakse lihtsalt huvipakkuvat materjali. See on ainult hea – tahaks aga näha, et kasvaks ka kogukond, ehk nende nägude arv, keda iga kord võib kindla peale kohata teemadest sõltumata.

Esimesena kõneles Henn Sarv, kes rääkis Microsofti pilveplatvorm Windows Azure’ist. Ühelt poolt on tegu tuttavate mõistetega, kui vähegi PaaS ja IaaS kontseptsiooni ja teenustega kursis oled. Teisalt oli huvitav näha, kuidas Microsoft tänu oma platvormide suhtelisele ühtsusele on selle käepäraseks tervikuks sidunud, ehk nagu ikka, on kõikide asjade tegemiseks ainult üks ja õige viis, kuid see on sulle kandikul kätte toodud. Hennu ettekanne oli seekord natuke ühtlasem ja informatiivsem kui eelmisel korral, Azure’i-huvilistel tasub video läbi kapata. Kurioosseks tõsiasjaks, mis vast kusagil Redmondis Azure’i-arhitekte luksuma pani, oli Hennu avastus, et Azure’i saab ära kasutada isikliku VPNina oma erinevate tööjaamade ja serverite vahel 🙂

Teisena esines Tan Silliksaar Windows 8 ja Windows Phone 8 jaoks arendamise teemal. Tema muhe eestimehelik esinemismaneer ja teema vaieldamatu tundmine panid kuulama ja jälgima. Tan oli ette valmistanud paar ilmekat näidet nii telefoni kui tavalise arvuti jaoks, mis olid just parajalt (vähe)tehnilised ka inimese jaoks, keda mõisted DLL ja MFC võiks panna hirmust pagema. Tan ei paistnud ülemäära kannatavat ka fanboyismi all, ja nii jäi tema ettekandest asjalik ja sisukas mulje.

Skype iOS arendusmeeskonna hiljutine juht Tero Hurskainen, kolmas esineja, oli õhtu tõeline nael. Väga huvitav oli kuulata meest, kelle kogemustepagasisse kuuluvad külaskäigud Apple’isse tõsise partnerina, aga ka jahedad soovitused stiilis “stop what you’re doing”. Terol on iOS platvormile rakenduste tootmisel, pakendamisel, Apple’i kontrollmehhanismide edukal läbimisel ja nende AppStore’i ülespanekul kahtlemata vägevad teadmised. Kui neid lihtsas keeles ja vahetult esitada, on publikut lihtne lummata ja igav ei hakanud hilisest tunnist hoolimata ilmselt kellelgi. Tero rääkis lisaks otsestele kogemustele päris hästi ka oma nägemusest Apple’i filosoofia kohta. Kindlasti tasub kahe jalgpallimatši vahel üle vaadata video Tero esinemisest!

Alvar Lumberg
Codeborne
Well-crafted software

Juubeliüritusele vääriliselt oli tuba inimesi täis ja esireas tuli toole lahku nihutada, et kõige agaramad kuulajad ära mahuksid.

Seekordne devclub oli minu meelest üks parimad. Kõik ettekanded olid väga huvitavad aga samas väga erinevad.

Esimesena rääkis belglanna Martine Devos oma kogemustest agiilsete praktikate rakendamisel ühes maailma suurimas investeerimispangas. Minu jaoks oli kõige põnevam, kuidas ta oli suutnud muuta nii arendustiimi kui äripoole tellijate mõttemaailma. Selged ja lihtsad mõõtmismetoodikad (s.h. Lego klotsid ;-)) aitasid näha, kuhu arendajate aeg kaob ning miks jääb väga vähe aega reaalset väärtust loova töö jaoks. Kui laua äärde saadi ka äriinimesed, siis aitas Martine lihtsa metoodikaga visualiseerida nende kõige põletavamad probleemid ning prioriteedid.