Vaatamata ilusale ilmale, meelitas järjekorralt 14. DevClub endiselt kohale terve saalitäie rahvast. Enamik kuulajaid olid vähemalt paaril korral ennegi DevClubi üritustel käinud aga oli ka neid, kes päris esimest korda kohale tulid.
Seekordse ürituse formaat oli veidi erinev – ettekandeid oli rekordiliselt palju. Kui esimene ettekanne oli pikk ja põhjalik, ning lõppeski alles joogipausiga, siis ülejäänud viis pluss üks ettekannet möödusid juba kiiremas tempos.
Pärast lühikest sissejuhatust astus esimesena üles Siim Tuisk Eesti Interneti Kogukonnast, kes rääkis ACTAst ja sellega seonduvast. Saime teada, kuidas tekkis autoriõigus (copyright), mismoodi see algselt puudutas peamiselt autoreid ja äritegevust ning kuidas see aja jooksul järjest rohkem iga inimese eneseväljendust ja muid vabadusi piirama on hakanud. Saime teada, kuidas ACTA tekkis, mismoodi see eelnõu aja jooksul muutunud on ning kes ja miks selle vastu võitlevad.
Kohe pärast esimest joogipausi tutvustas Henri Veidenbaum meile Near field communication ehk NFC tehnoloogiat. Jutt kiskus vahepeal üsna tehniliseks ning jäi tõenäoliselt nii mõnelegi veidi segaseks. Võrdluses QR koodiga selgus, et NFC märgised on täna kallid ning seadmeid hetkel napib. Küll aga tundub tegemist olema tulevikutehnoloogiaga, mis peaks aitama aega kokku hoida ning erinevaid protsesse kiirendada. Igaüks sai NFC märgiseid ka oma silmaga näha ja käega katsuda.
Järgmisena näitas Taavi Talvik, misasi on pistikarvuti ning mida sellega teha saab. Üks selline oli näitena seinakontakti pistetud, ning see pakkus ruumis viibijatele WiFi ühendust samas arvutis olevasse lihtsasse veebipõhisesse “jutukasse”. Tegemist pole lihtsate mikrokontrolleritega vaid täiesti arvestavate miniatuursete severitega. Kuigi nende arvutusvõimsus ning mälumaht on suurte serveritega võrreldes piiratum, on see tänasel päeval täiesti piisav, et jooksutada näiteks täiesti tavalist linuxit ning mistahes lihtsamaid rakendusi. Üheks kasutusvaldkonnaks sellisele serverile oleks koduautomaatika ning erinevate andurite pealt andmete kogumine ja pilve salvestamine. Sellise, umbes 130 dollarit maksva “karbi” peal, olid mõned nupud, LEDid, 2 USB porti, etherneti port, ning sees tavaline WiFi ruuter. Mida selline pistikarvuti teeb, sõltub juba arendajate fantaasiast.
Edasi läks jutt juba vähem tehniliseks ning kolmandaks lühikeseks esitluseks astus kuulajate ette Mart Stöör, kes omast vabast ajast on käima lükanud programmeerijatele ning programmide kujundajatele mõeldud töövahendusportaali. Tegemist on uudse lähenemisega, mis ei ole mõeldud tavaliseks tööotsimiseks vaid pigem peaks pakkuma vaheldust igapäevatööle ning võimalust vabast ajast midagi huvitavat teha. Tööpakkujad saaksid aga omale sealtkaudu projektidesse lisajõudu värvata või lihtsalt oma väiksematele IT probleemidele kiirema lahenduse leida. Portaali esilehel on suur kaart, kus on näha nii pakutud kui ka otsitud tööde geograafilised asukohad.
Järgmise lühikese ettekande tegid Artify tiimist Jaanus Lang ja Rainit Vildo, kes rääkisid projektile raamistiku valikust. Oluline on natuke rohkem aega pühedada õigete komponentide valimise peale ning tänu sellele hiljem palju vähem aega kulutada selleks, et raamistikku puuduvaid komponente ise
juurde valmistama hakata. Kuna väljavalitud raamistiku peal alles töö käib, siis loodame veel tulevikus, pärast projekti edukat lõppu, kuulda hinnangut antud valiku ostarbekuse kohta.
Kui aga kellelgi hakkas pika õhtu jooksul uni peale tulema, siis Hanno Jarveti esitatud hoogne ettekanne ühise visiooni loomisest ajas ka väsinuimad kuulajad üles. Saime teada, et üldjoontes võib ettevõtted või projektid jagada nelja kategooriasse, kus inimesed kas teavad või ei tea, mida nad teevad ning lisaks, kas oskavad või ei oska seda teha. Hanno rääkis, kuidas vajaliku tulemuse saavutamiseks peaks alustama alati lõppeesmärgi püstitusest. Näiteks seletas ta “Liftisõµnumi” kasutamist ning ühte võimalikku varianti ka sellest nägime. Kindlasti püüab nüüd igaüks natuke mõelda, mida ja kuidas ta tegema peaks, et teha õiget asja õigesti ning mitte kulutada aega mõttetute tegevuste peale.
Lõpuks võtsid õhtu kokku Ita ja Heldin, ärgitasid kuulajaid rohkem oma arvamust avaldama ning kutsusid huvilisi tulevikus nii esinema kui ka lihtsalt appi DevClubi korraldamises. Kui venekeelsel DevClubil pidi olema oma uudisgrupp, mida aktiivselt kasutatakse, siis eestlased kipuvad olema rohkem passiivsed kuulajad. Loomulikult ei vaielnud keegi vastu ettepanekule teha ka eestikeelne Google uudisgrupp. Loodame siis, et järgmise DevClubi ajaks on see valmis ning seal käib ka juba aktiivne suhtlemine.
—
Cougar
